Friday, June 17, 2016

Aga mis saab abielust?

Ma ei tea, kas see on nüüd mingi kümnenda aasta kriis, aga me ei saa Marekiga ABSOLUUTSELT läbi. Okei, kui ma kirjutan suurte tähtedega ABSOLUUTSELT, siis ma natukene liialdan, kuid laias laastus vastab see tõele.Me ei suuda omavahel suhelda ilma, et me üksteist süüdistaks, teineteise peale solvuks, häält tõstaks, meil on erinevad arusaamad asjadest alustades lapsekasvatusest kuni selleni, kus edasi elada ja kuidas. **
Mina nõuan, et üürime oma maja välja, Marek ei taha "seda viimast oma enda asja" kaotada. Ma mõistan tema tundeid, kuid ma tahan ükskõik milliste vahenditega august välja saada. Ausalt, kui ma oleks noorem ja kenam, siis ma oleks varsti nõus prostituudiks ka hakkama.*  Marek arvab, et peab iga sekund Idaga koos olema, mina arvan, et Ida peab õppima ka üksinda mängima/magama minema. Me tülitseme ja vaidleme oleme vait, sest nii on lihtsam, sest kõik meie jutuajamised lõppevad tüliga. 
Marek tunneb puudust sõpradest, kontserditest, suveüritustest, mina tunnen ka, kuid ei leia, et see kõige olulisem on. Ma tunnen ka end närusti, et ma ei saa minna juba teisele ristitütre lõpetamisele ühe aasta jooksul, aga kui lennupiletid selleks nädalavahetuseks ON 300eur edasi-tagasi (tuletan meelde, et eelmine nädal käisin ma Eestis 15 euroga), siis see ei ole lihtsalt mõeldav ja nii lihtne ongi. Lisaks olen ma kogemata suutnud Ida lasteaias puhkuste graafikusse teha risti valesse kohta, nii et Ida on lasteaiast vaba 28-31 nädal. Ma ei suuda välja mõelda, kuidas ma neli nädalat kas 1) üldse poes ei ole või 2) Idaga siin koos olen. 
Mina olen segaduses ja omadega läbi, Marek on segaduses ja omadega läbi. See kõik kokku panduna annab kokku tulemuse, kus me aina tihedamini pillume lauseid, mida me (veel?) ei mõtle, aga mina ei tea, kuidas seda suhet korda saada. Sest lisaks kõigele muule on ka meie suhe katki.


*Ma tegin nalja. Ma never ei suudaks midagi sellist teha isegi kõige meeleheitlikumas olukorras.
** Palun ärge soovitage Eestis tööd otsida, on ilmselge, et seda me niikuinii teeme, mitte ei oota palmi all, et banaan suhu kukuks.

14 comments:

  1. Tead, Eveliis, ma vötaks teid köiki möneks ajaks siia mägedesse köndima, joogatama ja lobisema ...
    rahu, ainult rahu ...

    ReplyDelete
  2. Sul on tohutult vedanud, kui su mees tahab "iga sekund" lapsega koos olla. Paljudel inimestel ei ole seda õnne. Ja on ka üsna loomulik, et ta ei taha "viimast oma asja kaotada". Seegi on väga hea mehelik iseloomuomadus.
    Ei hakka sulle siin midagi soovitama, niikuinii teed, nagu tahad, aga katkiste suhete lappimine on üsna raske ja vahel võimatugi, seepärast tuleb neid hoida purunemast.

    ReplyDelete
  3. Omadest kogemustest võin öelda, et heas ongi palju kergem koos olla kui halvas. Pidage vastu! :)

    Naljakas on see, et ma nägin täna Andres Sõpra unes ja kui sinu postitust lugesin, siis meenus kohe postitus, mille kirjutasin tolle kurikuula "Hommik Anuga" saatelõigu peale, kus Sõber oma abikaasaga külas oli. Lihtsalt veider kokkusattumus. :) Võib-olla oled seda postitust lugenud, aga igaks juhuks jagan ühte lõiku sealt, äkki lohutab:

    "Samuti võin öelda, et ma olen neelanud alla oma eneseuhkuse ja andestanud Härrale need hetked, kus ta on oma pika aja jooksul kogutud (töö)pinged verbaalselt minu peale oksendanud. Hukka on kerge mõista, aga katsu sa mõista! Mul on selles suhtes muidugi kergem olnud, sest ma olen ise samamoodi depressiooni ajal kaotanud kontrolli oma käitumise ja sõnade üle. Nagu ei ole põgenenud Härra, nii ei ole põgenenud ka mina, kuigi nii mõnigi mees või naine oleks samasugustes olukordades tagasi vaatamata minema jooksnud. Rasketel aegadel on alati võimalus minna, aga meie oleme otsustanud jääda, end maha suruda, vajadusel kannatada, et olla teisele toeks ka siis, kui kõik pole nii hästi. Headel aegadel on kerge lubada, et ollakse koos nii heas kui halvas, aga katsu seda lubadust halbadel aegadel meeles pidada! See pole väga lihtne, aga see pole ka ületamatult raske, kui armastus pole kuskile kadunud."

    https://kuussidrunit.com/2016/04/19/koos-nii-heas-kui-halvas/

    ReplyDelete
  4. Kui suhteprobleemide p6hjuseks on rahamured-olmemured, siis on v6imalik sellest välja tulla. Kui aga suhe oli kehv ka headel aegadel, siis ilmselt ongi 2 täiesti erinevat inimest kokku saanud ja need erinevused löövad pikapeale välja. K6rvaltvaatajana tundub loogilisem Norras pingutada, sest esiteks saab laps seal parema hariduse, teiseks kui Marek saaks seal tööle (olgu v6i ehitusele), siis hiljem oleks teil v6imalik ka erinevaid toetusi saada, mis kataks elamiskulud jne. Eestis ju selline systeem puudub täielikult. Tark oleks maja t6esti välja rentida, mitte lasta sel tyhjalt seista. Enne ei saa midagi uut ellu tulla, kui vanast ei suuda lahti lasta. Eks see fakt, et Marek tahab lapsega rohkem aega veeta on ilmselt tingitud sellest, et ta on sinust vanem ja siis vanemad isad reeglina ongi "paiksemad." Ja las ta siis olla lapsega koos. Eestis läheks teie elu kordi raksemakd, olen mitmeid peresid näinud, kes suure hurraaga Eestisse tagasi kolivad, aga tegelikult ei saa seal jalgu alla ja on l6puks veel suuremas augus ja siis on juba veel raskem saada tagasi vanasse kohta. Suhte osas peab m6lemal olema tahtmine seda "korda teha". Enne m6tlen, siis ytlen, eks...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Meie suhteprobleemid on 99% tingitud rahamuredest ja 1% väsimusest, headel aegadel on meie suhe muinasjutuline:)

      Delete
    2. Siis on ju lootust. Eks stress ja olmemured avaldavad m6ju suuremale osale paaridele. Kui su vanemaid postitusi lugeda, siis on jäänud mulje, et Marek on selline toetav ja tasakaalukas mees ning armastav isa. V6imalik, et talle sobib lapsevanemaroll koguni paremini kui sulle. Tema ilmselt väga tahabki isa olla, kui sina vahel tahaks ehk k6ik kuu peale saata ja lihtsalt olla (ilma kohustusteta, ilma lapse eest hoolitsemata) jne. Väsimus v6ib hulluks ajada, seda tean omast käest. Kui v6imalik, siis graafik teha, et kes 6htul tegeleb lapsega, paneb magama, öösel vajadusel kussutab jne. Et siis ei oleks koorem yhe 6lul, et kui sul pikk tööpäev seljataga, siis Marek rohkem lapsega ja näd. vah vastupidi vms. Oluline, et saaksid end välja puhata, kasv6i 1 kordki nädalas. Need fundamentaalsed asjad nagu Eesti vs Norra, maja yyrile vs tyhjalt seista jne peate rahumeelselt lahendatud saama. Muud asjad loksuvad pärast seda ise paika. Tasuks teha ka list, et mis mind teise juures häirib ja siis m6elda, miks see häirib, miks ta käitub nii, kas tema vajadused on jäänud tahaplaanile jne. Siis m6elda, milliseid muutuseid saaks oma käitumisega teises esile kutsuda. Nt kui ongi kogu aeg tuju paha ja tahaks k6igile kraesse karata, et kui jätta vahel see tegemata, kas ei v6iks sellest abi olla. Kui mees ei ole 4 p prygiämbrit välja viinud, siis lihtsalt ignoreerida seda. Ja kui l6puks viib, siis kiita. K6ik väiksed asjad ja zestid loevad. Teinekord taskusse poetatud komm v6i kleepsupaberile jäetud s6num v6ivad påeva heaks muuta, sama on ka negatiivsega. Piisab silmade pööritamisest, vaikimisest, näägutamisest, et teisel pikalt paha olla. See teise asetamine endast k6rgemale ongi vahel nii raske, sest me oleme paraku ysna egoistlikud, aga v6ib proovida. Ma loodan, et Marek kiikab ka blogisse ja loeb kommentaare, sest ma v6in käsi sydamel öelda, et olen näinud paljusid paare-peresid, kes on Skandinaaviast Eestisse tagasi kolinud (reeglina meeste soovil) ja ei ole elu kahjuks paremaks läinud, vastupidi. Kui v6imalik, siis yritage veel Norras, Eestis j6aute pika vanadusp6lve nagunii olla. Norra keele oskus on lapsele suur rikkus, tulevikus maailm valla, lisaks rootsi-taani-inglise k tuleb norra p6hjalt kergemalt. Aga muidugi mina olen v66ras k6rvaltvaataja ja ei tea k6iki detaile. Jaksu teile!

      Delete
    3. Ma väga hindan su kommentaare ja soovitusi, teinekord ongi vaja võõrast kõrvaltvaatajat nõu andma

      Delete
  5. Millal te üksteisele viimati ütlesite, et armastate? Vahel piisab sellest täiesti. Või ilusate hetkede meenutamisest. Väiksed asjad aitavad prioriteedid jälle paika seada!
    Kas seal ei toimu selliseid laatasid jm lihtsaid/tasuta suveüritusi. Mis annaks veidigi tunde, et miskit toimub, pole ainult mured.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Toimub ikka. Praegu on Lillehammeri päevad. Mina olen 9-20 tööl:)

      Delete
  6. Riin, kes kunagi ei kommenteeriJune 17, 2016 at 2:43 PM

    Jah, lihtne on soovitada, et minge kuskile kahekesi jne, jne. Ilmselt ei pruugi see ka olla asjadele lahedus või võti, st ei maksa loota, et korraks kahekesi oleks kõik probleemid hetkega lahendab. St tagasi tulles on ju vanad probleemid ikka alles.

    Seepärast võiksite võtta endale näiteks eesmärgiks hoopis nt üksteisele millegi/hea ilusa ütlemise. Et leida ülesse (kasvõi korraks) need väikesed asjad, mis teile üksteise juures meeldivad. Või siis kasvõi saata üksteisele naljakaid armasid sõnumeid (kui ei ole koos) ja või napakaid (romantilisi) emotikone vmt. Jah, see ei lahenda automaatselt kõiki suhte- ja muid probleeme, aga toob vähemalt hetkeks naeratuse näole ja tekitab omavahelist head tunnet.


    ReplyDelete
  7. Väljaüürimine pole ju mingi kaotamine. Kinnisvaraomand lihtsalt seisab tühjalt, see on teie olukorras täiesti ebaratsionaalne käitumine. Pange oma maja raha teenima. Elan ise ka Eestist väljas ja otseloomulikult olen oma maja välja üürinud, mis ta seisab seal niisama. Sul pole ju seoses hotelliveebi tööga ka seda muret, et poleks kuskil olla kui Eestis käid.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma lihtsalt igaks juhuks täpsustan siin, et maja ei seisa tühjana ja muidugi ole välja üürimine kaotamine, aga ma saan sügaval sisimas aru, mida Marek silmas peab. Mina olen selline "mustlastüüpi", et kodu on seal, kus kaabu, aga Marek on rohkem juurtega:)

      Delete
  8. Ma pole mitte kunagi veel Su blogis sõna võtnud (enda mäletamist mööda), aga nii palju kui jälginud olen, tundub, et võitled praegu tuuleveskitega. Ei ole mõtet punnida, kui asi käima ei lähe - ehk et ju on saatus Sulle mingi muu tee määranud ja kui kõik praegu nii raske on, siis ei ole nii pidanud minema. Mõtle, mida Sa elult rohkem tahad - kas edukat karjääri, rahamägesid, või perekonda ja kodu? Kas saaks ka mõlemat korraga? Sest praeguse kursiga triivib perekonna laev üha rohkem kari poole, mulle tundub. Milleks riskida? Kui te armastate teineteist, siis milleks riskida? Jääda üksi, õnnestuda karjääris, aga kellega seda kõike jagada? Või jääda üksi, ebaõnnestuda karjääris, tulla tagasi ... ja mis edasi saab? Olla koos, ebaõnnestuda karjääris - kas valiksid pigem selle? Või loodad jätkuvalt, et suudad mõlemat? Lihtsalt mõni küsimus, et end analüüsida, ehk on abiks :) Ikka head!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Et ma suudaks olla rahul, on mulle vaja mõlemat - perekonda ja armastust ning tulemusi tööl (olgu see töö mis iganes). Ma ei arva, et üks välistab teist - siiani mul oli see ju olemas ja minu jaoks ei ole sobiva töö leidmine sugugi tuuleveskiga võitlemine. Ma olen õppinud, et vägisi midagi punnida ei saa ja asjad lähevad nii nagu peavad ning millestki kinni hoida ei saa, seda küll, kuid mulle on vaja ka eneseteostust väljaspool kodu ja kööki:)

      Delete