Tuesday, November 27, 2012

Nagu väike laps


Kui ma väike olin, meeldis mulle emme kappides tuhlata. Siis kui ma üksi kodus olin ja keegi ei näinud. Ma mäletan, et tal oli kapis üks lilla sitside ja satsidega hommikumantel, mis tol ajal tundus olevat võrdne printsessikleidiga. Mulle meeldis sellega mööda tuba ringi lehvida. Aeg-ajalt julgesin ma salaja kasutada emme meigikomplekti, mis oli küll kõrgele kappi ära peidetud, aga sõber taburet aitas alati hädast välja. See oli selline sinine plastmasskarp, plastmassist õlarihmaga. Aga milleks see veider plastmassist rihm, mõtlen ma nüüd. Kuigi kott meenutas õlakotti, siis vaevalt keegi oleks tegelikult ka linna peale läinud plastmassist kosmeetikakott õlal?  Veel ühte kõrgesse kappi oli peidetud parfüüm, mida ma nuusutamas käisin. Tegelikult selle lõhn mulle üldse ei meeldinud, aga et see oli keelatud ja "nii kallis", siis ma lihtsalt pidin seda aeg-ajalt ka kasutama. Oma lillale "printsessikleidile" pihustama, et see veelgi printsessilikum ja luksuslikum tunduks. 

Ja kes meist ei oleks siis lapsena ema riietes tuhlanud? Kõrgetes kontsades mööda tuba komberdanud, punase huulepulgaga end kokku mökerdanud ja tundnud end täiskasvanuna...

Eelmisel nädalal avastasin ma ühel hommikul, et olen emme juurde jäetud täiesti omapäi. Maja oli tühi. Kõik olid tööle läinud. Olime vaid mina ja emme riidekapid. Ma ei saanud kiusatusele vastu. Kõige pealt katsetasin ma ta kreeme, seejärel proovisin ma ehteid, tuhlasin kapis ja proovisin,kas midagi mulle ka selga sobiks. Lilla "printsessikleidi" asemel leidsin ma seekord kena kamspuni. Millele otseloomulikult oli vaja pihustada "keelatud ja kallist" parfüümi. Ja siis. Ma teadsin, et kusagil selles kapis peavad olema hästi ära peidetud Max Mara saapad, mida meil kummalgi Tillukese Delisaga puutuda ei lubata. Need olid tõepoolest hästi ära peidetud. Aga ma leidsin nad üles! Ja panin jalga. Mul oli vastupandamatu kiusatus nendega ka linna minna, kuid ma ei olnud kindel, et enne emme kojutulekut tagasi jõuan ja need sama hästi tagasi kappi oskan peita. Nii pidin ma leppima vaid vaatamisegi. Seekord;)

Ma olin nagu väike laps emme kapi kallal. Põnev oli. Just nagu lapsepõlves. 



No comments:

Post a Comment