Monday, November 16, 2009

Nädalavahetus emaga


Nädalavahetusel tuli Mutrikesele ema külla. Mutrike tundis veidike hirmu ka, sest ema oli ju lubanud liigse kulutamise eest naha peale anda ja lubas õpetada, kuidas rahaga säästlikult ringi käia. Kõlas põneva nädalavahetusena! Ja nädalavahetus oligi õpetlik - ema õpetas Mutrikesele....
KUIDAS VIIS TUNDI JÄRJEST POES KÄIA!
Laupäeva õhtuks lõid Mutrikesel jalad tuld välja, sest Mutrike ei ole harjunud nii palju poes käima. Ema aga kalpsas ühest poest teise nagu väle jänes, mis sel Mutrikeselgi üle jäi kui kuulekalt ema sabas sörkida. Juba esimeses poes läks shoppamine lahti, kõik kaubad olid ikkagi -30%. ja ilusad. ja vajalikud. ja....
Ema otsis punase kleidi peale musta vesti, ainult, aga ostis hallid sukad ja pruuni kampsuni. Olid ilusad küll! Hea ema ostis oma lapsele ka üht-teist, allahinnatud ju ikkagi. Mutrike proovis selga ilusat halli kleiti, aga kuna rahakott on üsna kokku kuivanud tänu Rudolfi vallatutele väljaminekutele, siis Mutrike nagu väga ei raatsinud raha raisata. Ja Mutrike tahtis emale näidata, et ta ei kuluta mõttetult. Mutrikese ema KÄSKIS Mutrikesel osta kaks läkiläkit - Mutrikesele ja Janekile, müts PEAB peas olema ja need ei olnud kallid ka.
Pärast kolme tundi oli emal kõht tühi - lähme koju, arvas ta. Mutrikesel oli hea meel: "Lõpuks ometi!", kuid Mutrike rõõmustas liiga vara, tee peale jäi VEEL poode, mis kindlasti oli vaja läbi käia. Mõne aja pärast arvas ema, et tal on natuke raske olla ja on natuke väsinud ka, et lähme koju ära. Mutrike enam liiga vara ei rõõmustanud ja õigesti tegi - poode jäi tee peale VEELGI. Kõigest viis ja pool tundi pärast poetuuri algust oli Mutrike tagasi kodus, väljas oli juba hämaraks läinud. Mul on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea meel, et ma suutsin ta kingapoodidest eemal hoida, muidu ei oleks ma siiamaani koju saanud. Kingapoed tõmbavad ema nagu magnetiga ja ilmtingimata peab ta KÕIK kingad jalga proovima. 97% ajast ei osta ta mitte midagi!
Mina ei saa aru, kuidas vanaema jaksab emaga poes käia. Ema aga avaldus saladuse, et vanaema on üldiselt poodi mineku algataja ja nii nad siis nädalavahetustel mööda poode terve tööpäeva kappavadki nagu väledad jänesed. Nagu ema nii ka tütar!
Koju jõudes oli emal korraga paanika - aga kleit? me kleiti ei ostnudki? Seletasin siis emale, et ega mul raha nii palju ei ole, et ei saanud endale ikka lubada.
Ema tegi suured silmad: "Aga ma oleks ju selle sulle ostnud?" MIKS SA MULLE SEDA POES EI ÖELNUD? Mutrike oli peaaegu, et nõus poodi tagasi minema. Ema arvas, et ta oli väga selgelt öelnud, et tema ostab mulle kleidi. EI ÖELNUD! Oehhh....
Pühapäeval ema küll kibeles uuesti poodi, Mutrike mõtles ka kleidi peale ja oli peaaegu et valmis minema, aga siis tulid meelde valutavad jalad. ja pühapäeval oleks ema panustanud kingapoodide peale, see oleks olnud raudne kaheksa-tunnine poemaraton!

Ja ema arvas ka, et tegelikult pole Mutrikesega üldse hea poes käia - muudkui kibeleb koju ja viit tundigi ei pea vastu. Mis poeskäik see selline on! Ta läheb parem Tartus vanaemaga:)

Üks hea asi oli ema külaskäigus lisaks "harivale nädalavahetusele" veel - ema tegi süüa! Bubertit! Maailma parimat magustoitu! Selliseid vanakooli asju oskavad vaid emad teha.

No comments:

Post a Comment